Aastalõpu inspiratsioonikonverents ja väärtustepõhise kooli areng: mida Sillamäe Vanalinna Kool sellel aastal õppis?

2025. aasta lõpp tõi meie kooliperele kaks olulist verstaposti: lõppes Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtustepõhise koolikultuuri programmi I etapp ning osalesime võrgustiku aastalõpukonverentsil Eesti Kaevandusmuuseumis. 

Mõlemad kogemused andsid väärtuslikku sisendit meie kooli arengusse, eriti seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. 

Programmi jooksul olid meie koolil oma kriitilised sõbrad – Marika Eiskop ja Merit Lage TÜ Eetikakeskusest –, kes toetasid meid vaatlus-, arendus- ja analüüsiprotsessis ning koostasid põhjaliku raporti kooli arenguvajadustest ja tugevustest. Raport kinnitas, et Sillamäe Vanalinna Koolis on olemas tugev alus, millele ehitada eestikeelset ja väärtuspõhist koolikultuuri.

 Raportist paistis selgelt, et Sillamäe Vanalinna Koolis on juba praegu palju seda, mille üle uhkust tunda.

 1. Tugev koostöökultuur

Õpetajate koostöö on üks meie suurimaid tugevusi. Ainesektsioonid kohtuvad regulaarselt, jagavad ideid ning otsivad ühiselt lahendusi. Koostööd tehakse nii õppetöö kavandamisel, lõimitud õppe ja projektide elluviimisel kui ka HEV-õpilaste toetamisel. Programmi käigus läbi viidud tunnivaatluste nädal näitas, et õpetajad väärtustavad kolleegilt õppimist ja on valmis oma kogemust jagama, et toetada eriti alustavaid õpetajaid. 

2. Turvaline ja toetav koolikeskkond

Vaatlused koolimajas ning õpilaste ja õpetajatega tehtud miniintervjuud rõhutasid, et meie koolis on positiivne ja turvaline õhkkond. Õpilased toovad välja, et neile meeldib kool – õpetajad, õues mängimise võimalus, huvitavad tegevused ja koolimaja ise. Vahetundides ei ole õpetajad pelgalt „valvurid“, vaid tegutsevad koos lastega, julgustavad mängu ja suhtlust. See toetab nii heaolu kui ka õpilaste julgust oma mõtteid väljendada. 

3. Valmidus väärtusi ühiselt mõtestada

2025. aasta sügisel kirjutasime kooli õppekava üldossa sisse uued väärtused: koostöövalmidus, inimväärikus, vastutus ja säilenõtkus. 20. oktoobril toimunud väärtusseminaril arutlesid õpetajad rühmades, mida need väärtused tähendavad nii õpetaja, õpilase kui lapsevanema vaatenurgast. Selgus, et õpetajad on valmis ja motiveeritud otsima ühist arusaama, et väärtused ei jääks vaid paberile, vaid toetaksid igapäevast koolielu. Eriline tähelepanu oli koostööl ja vastutusel – kogu koolipere tajub, et need on võtmesõnad ka eestikeelsele haridusele üleminekul. 

4. Juhtkonna toetav roll ja süsteemne tegutsemine

Raportis märgitakse, et kooli juhtkond väärtustab õpetajate panust ja loob süsteemselt võimalusi professionaalseks arenguks. Mentorlus, tunnivaatlused, ainesektsioonide regulaarne töö ja õpetajate kaasamine kooli arendusprotsessidesse on saanud meie igapäevaseks praktikaks. Juhtkond hoiab fookuses õpetaja heaolu ning näeb õpetajat kui väärtuse kandjat ja loojat. 

Mida õppisime aastalõpu inspiratsioonikonverentsil?  

Eesti Kaevandusmuuseumis toimunud aastalõpu inspiratsioonikonverents andis hea võimaluse peegeldada nii enda kogemusi kui saada inspiratsiooni teistelt koolidelt ja ekspertidelt. 

Tasakaal ja enesehoid

MTÜ Peaasi ettekanne „Tasakaal on peaasi“ tuletas meelde, et õpetaja vaimne tervis ja enesehoid on väärtuspõhise koolikultuuri alus. Me ei saa nõuda õppimisrõõmu õpilastelt, kui ise oleme pidevas  pinges ja väsimuses. Konverentsilt võtsime kaasa mõtte, et kooli arengukavas ja igapäevases juhtimises tuleb teadlikult kavandada tegevusi, mis toetavad õpetajate heaolu – see on oluline ka eestikeelsele õppele ülemineku keerulisel ajal. 

Muutuste juhtimine eestikeelsele haridusele üleminekul

Hiie Asser rääkis muutuste juhtimisest eestikeelsele haridusele üleminekul. Tema sõnum oli, et üleminek õnnestub seal, kus on selge siht, läbipaistvad kokkulepped ning ühiselt loodud väärtusruum. See haakub väga hästi kriitiliste sõprade soovitustega – enne suuri samme tuleb mõtestada, mis on meie kooli ühised väärtused ja kuidas need väljenduvad igapäevastes otsustes, tunnis ja vahetunnis. 

Professionaalne areng ja kogukondlik tugi

Anna Golubeva  ettekanne tõid esile, kui vajalik on õpetajate järjepidev professionaalne areng muutuste perioodil. See kinnitas meile, et oleme õigel teel: tunnivaatlused, mentorlus ja ainesektsioonide koostöö pole lisakohustus, vaid hädavajalik tugi, mis aitab õpetajal uues olukorras hakkama saada.

 Sisemine motivatsioon ja loov organisatsioonikultuur

Konverentsi ettekanded sisemise motivatsiooni loomisest ning loovast organisatsioonikultuurist tõid esile mõtte, et õppimise rõõm ei teki juhuslikult. See, millise vaibi koolimaja hommikul ukse lahti tehes annab, on otseses seoses sellega, kui palju võimalusi on õpetajatel ja õpilastel ise panustada, ideid pakkuda ja neid ellu viia. Meil on juba mitmeid eeskujulikke praktikaid – kooliraadio, projektid, huviringid – ning nüüd on aeg neid teadlikumalt siduda eestikeelse koolikeskkonna kujundamisega. 

Kuidas õpitu toetab kooli edasist tööd ja üleminekut eestikeelsele haridusele? 

Nii kriitiliste sõprade raport kui ka konverentsi kogemus annavad selge suuna, kuhu edasi liikuda. 

1. Ühtse väärtusruumi kujundamine

Jätkame kooli väärtuste – koostöövalmidus, inimväärikus, vastutus ja säilenõtkus – tähenduste lahtimõtestamist. Kavandame tegevusi, kuhu kaasame lisaks õpetajatele ka õpilased ja lapsevanemad: arutelud klassijuhatajatundides, väiksemad küsitlused ja ühisüritused. Ühine arusaam väärtustest aitab ka keerulistes olukordades otsuseid teha ja omavahelisi kokkuleppeid hoida.

 2. Eestikeelse suhtluskeskkonna teadlik kujundamine

Seminaridel ja küsitlustes kogutud õpetajate ideed annavad hea lähtepunkti eestikeelse koolikeskkonna loomiseks. Plaanis on arendada edasi:

- eestikeelseid ühisüritusi ja temaatilisi päevi;

- keelekohvikuid ja sõnamänge, kus õpilased saavad vabamas vormis eesti keelt kasutada;

- „rääkivaid seinu“ – visuaalset keskkonda, kus reeglid, väljendid ja õpisisu on nähtaval eesti keeles;

- kooliraadiot ja muid meediavorme, kus õpilased saavad eestikeelseid saateid ja lugusid luua.

 Nii muutub eestikeelne suhtlus loomulikuks osaks igapäevasest koolielust, mitte ainult tunnis peetavaks kohustuseks.

 3. Alustavate õpetajate süsteemsem toetamine

Kuna meie koolis on märkimisväärne hulk uusi õpetajaid, on nende toetamine üleminekuperioodil eriti tähtis. Tunnikülastuste nädal näitas, et kolleegide tagasiside on nii alustajatele kui kogenud õpetajatele väga väärtuslik. Jätkame mentorlussüsteemi arendamist ning kavandame regulaarsed kovisioonigrupid, kus õpetajad saavad turvalises õhkkonnas ühiselt olukordi analüüsida ja lahendusi otsida.

 4. Dokumentide ajakohastamine ja seoste loomine praktikaga

Raport tõi esile, et mitmed meie head praktikad ei kajastu veel piisavalt selgelt kooli ametlikes dokumentides. See on üks meie järgmisi ülesandeid: siduda arengukava, õppekava ja eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava nii, et need kajastaksid tegelikke tegevusi, vastutajaid ja ressursse. Nii muutuvad dokumendid päriselt kasulikuks tööriistaks, mitte lihtsalt „kohustuslikuks lugemiseks“.

 2025. aasta oli Sillamäe Vanalinna Koolile õppimise, peegeldamise ja ühisloome aasta. Kriitiliste sõprade programm andis meile võimaluse vaadata end kõrvalt – märgata nii tugevusi kui kohti, kus saame paremaks muutuda. Aastalõpu inspiratsioonikonverents kinnitas, et me ei ole oma teekonnal üksi: paljud koolid otsivad vastuseid samadele küsimustele ning jagavad hea meelega oma kogemusi.

 Kõige olulisem järeldus on aga see, et meie koolil on tugev meeskond, üksteist toetavad väärtused ja selge soov kujundada inspireeriv eestikeelne koolikeskkond. Üleminek eestikeelsele õppele ei ole pelgalt keeleline muudatus, vaid protsess, kus iga õpetaja, õpilane ja lapsevanem on kaasteeline. Tänu läbimõeldud analüüsile, professionaalsele toele ja ühistele aruteludele oleme valmis seda teekonda enesekindlalt jätkama.