Õppereis Saksamaa-Taani piirialale: mida saame õppida teiste kogemusest?

 

16.–21. augustil osalesid Sillamäe Vanalinna Kooli direktor ja õppejuhid koos Sillamäe, Narva ja Narva-Jõesuu kolleegidega õppereisil Schleswig-Holsteini ja Lõuna-Taani piirkonnas. Programmi „Minority Issues in the German-Danish Border Region: Self-Government, Education and Culture“ („Vähemuste küsimused Saksa-Taani piirialal: enesejuhtimine, haridus ja kultuur“) keskmes olid rahvusvähemuste haridus, keele ja kultuurilise identiteedi säilitamine, ühiskondlik osalus ning eri kogukondade koostöö.

Õppereisi korraldas Akademie Sankelmark ning Eesti grupi osalemist koordineeris Vestifex OÜ.

Sillamäe Vanalinna Kooli esindajate jaoks oli õppereisi üks olulisemaid eesmärke tutvuda lähemalt just koolide ja hariduse rolliga mitmekeelses ja -kultuurilises ühiskonnas. Kuidas on korraldatud vähemuste haridus? Milline roll on koolil keele ja kultuurilise identiteedi säilitamisel? Kuidas toetada õpilase kuuluvustunnet ning samal ajal tema aktiivset osalemist ühiskonnas? Need küsimused on eriti tähenduslikud ka meie kooli ja Ida-Virumaa hariduse kontekstis.

Kool ei ole ainult õppimise koht

Saksamaa-Taani piiriala pakub huvitavat näidet sellest, kuidas erinevad rahvus- ja keelekogukonnad saavad säilitada oma identiteeti ning olla samal ajal aktiivne osa ühisest ühiskonnast. Piirkonnas elavad taani ja saksa vähemused, friisid ning sintid ja romad.

Programmi jooksul tutvusime vähemuste poliitilise esindatuse ja ühiskondliku osalusega ning külastasime haridus-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Programmis pöörati eraldi tähelepanu sellele, kuidas haridus ja kultuur aitavad säilitada vähemuskeeli, identiteeti ja ajaloolist mälu ning milliseid võimalusi pakutakse noortele.

Üks olulisemaid tähelepanekuid oli kooli palju laiem roll kogukonnas. Kool ei anna edasi ainult ainealaseid teadmisi. See on ka koht, kus hoitakse keelt ja kultuuri, kujundatakse kuuluvustunnet, ühendatakse põlvkondi ning õpitakse ühiskonnas aktiivselt osalema.

Oluline on seejuures, et oma keele ja kultuurilise identiteedi säilitamist ning ühiskonda lõimumist ei käsitleta vastandlike eesmärkidena. Õpilasel võib olla tugev side oma keele ja kultuuriga ning samal ajal saab ta olla aktiivne ja kaasatud ühiskonnaliige.

Haridus, kultuur ja kogukond toimivad koos

Teine oluline õppetund oli see, et kool ei tegutse üksi. Haridusasutuste kõrval on tähtis roll raamatukogudel, kultuurikeskustel, noorte- ja spordiorganisatsioonidel, vähemusühendustel ning kohalikel ja riiklikel institutsioonidel.

Just selline koostöö loob keskkonna, kus keel ja kultuur ei ole midagi, mida üksnes „säilitatakse“, vaid need on osa inimeste igapäevaelust.

Haridusjuhtidena oli meie jaoks huvitav jälgida ka seda, milliseid õpikeskkondi erinevad asutused loovad. Näiteks ühe külastatud raamatukogu ruumilahendus näitas väga hästi, kuidas füüsiline keskkond võib ise õppimist toetada: võimalused individuaalseks tööks, lugemiseks, suhtlemiseks ja mitteformaalseks õppimiseks olid loomulikult ühte ruumi ühendatud. See pani taas mõtlema, kui palju mõjutab õppimist mitte ainult see, mida ja kuidas õpetame, vaid ka see, millise keskkonna me õppimiseks loome.

Miks on see kogemus meie koolile oluline?

Ida-Virumaa ja Saksamaa-Taani piiriala ajalooline ning ühiskondlik kontekst on erinev ning ühe piirkonna lahendusi ei saa lihtsalt teise üle kanda. Küll aga annab teiste kogemuste nägemine võimaluse vaadata värske pilguga oma koolile ja hariduskorraldusele.

Õppereisi jooksul tekkis palju küsimusi, mida tasub ka meil endalt küsida: kuidas toetada iga õpilase kuuluvustunnet? Kuidas kasutada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust õppimise ressursina? Millist rolli saab kool mängida erinevate kogukondade ühendamisel? Kuidas kujundada õpikeskkonda, kus erineva taustaga õpilased tunnevad, et nad on oodatud, kuuldud ja kaasatud?

Programmis oli oluline koht ka kogemuste võrdlemisel ja professionaalsel refleksioonil – pärast külastusi analüüsiti nähtut, võrreldi erinevaid toetusmudeleid ning arutati, milliseid lähenemisi oleks võimalik oma hariduspraktikas kasutada.

Seetõttu ei tähendanud õppereis meie jaoks ainult tutvumist Saksamaa ja Taani kogemusega. See oli võimalus vaadata kõrvalt ka iseenda praktikat, võrrelda erinevaid lähenemisi ning tuua koju uusi küsimusi ja ideid Sillamäe Vanalinna Kooli õppekeskkonna ja koolikultuuri edasiseks arendamiseks.

Programmi korraldas Akademie Sankelmark ning selle koordinaator Caroline Honervogt oli kokku pannud mitmekülgse programmi, mis ühendas hariduse, kultuuri, vähemusorganisatsioonide, kodanikuühiskonna ja poliitilise esindatuse vaatenurgad.

Eesti grupi osalemist koordineeris Vestifex OÜ, mis tegutseb täiskasvanuhariduse ja rahvusvahelise hariduskoostöö valdkonnas. Õppereis pakkus võimaluse mitte ainult õppida teiste kogemusest, vaid ka tutvustada Ida-Virumaa hariduse ja mitmekeelse keskkonna kogemusi ning vahetada mõtteid rahvusvaheliste kolleegidega.

Kõige väärtuslikum ei ole alati valmis lahendus, mille õppereisilt kaasa võtame. Mõnikord on selleks uus pilk oma koolile ja paremad küsimused, mida endalt edaspidi küsida.

HEAR.ME – igaühel on hääl. Leia enda oma!

 

10.–14. augustini osalesid 7 Sillamäe Vanalinna Kooli õpilast ja 2 meie kooli vilistlast koos Narva ja Jõhvi noortega rahvusvahelise projekti HEAR.ME raames toimunud viiepäevases noortelaagris. Laager tõi kokku 13–16-aastased noored, et õppida paremini tundma iseennast ja teisi, arendada suhtlemis- ja koostööoskusi ning saada julgust oma ideede väljendamiseks.

HEAR.ME eesmärk on luua noortele reaalseid võimalusi kaasa rääkida neid puudutavates küsimustes ning näidata, et noore inimese arvamus võib viia ka päris muutuste ja tegudeni. Projekti keskmes on noorte hääl, osalus, dialoog ja koostöö.

Viis laagripäeva olid täis tegevusi ja väljakutseid. Noored õppisid üksteist ja iseennast paremini tundma, avastasid oma tugevusi ja huvisid, lahendasid meeskondlikke ülesandeid ning harjutasid koostööd ja otsuste tegemist. Samuti tutvuti noorteprojektide, rahvusvaheliste noortevahetuste, vabatahtliku tegevuse ja erinevate programmide  võimalustega.

Ühe suurema meeskonnatööna koostasid noored ise viiepäevase rahvusvahelise noortevahetuse programmi, mõeldes läbi selle tegevused ja võimalused. Lisaks arutleti selle üle, mida võiks meie piirkonnas noorte jaoks paremaks muuta.

Oluline osa laagrist oli pühendatud suhtlemisele ja eneseväljendusele. Harjutati enesetutvustust ja Elevator Pitch’i, osaleti kommunikatsiooni- ja rollimängudes ning pandi ennast proovile erinevates meeskonnatöö ülesannetes. Üheks praktiliseks väljakutseks oli ka ühise õhtusöögi planeerimine ja valmistamine, kus noored pidid ise jagama rollid, tegema koostööd ja võtma vastutuse.

Laagrit viisid läbi Sillamäe Vanalinna Kooli õppejuht ja rahvusvaheliste projektide koordinaator Irina Meljakova ning Sillamäe Vanalinna Kooli kunstiõpetaja ja noorteorganisatsiooni Noortehub asutaja Veera Jegorova.

Viis päeva näitasid, et oma hääle leidmine ei tähenda ainult julgust teiste ees rääkida. Sama oluline on osata kuulata, oma mõtteid sõnastada, teistega arvestada, koostööd teha, vastutust võtta ning julgeda oma ideedega esimene samm teha. HEAR.ME soovibki aidata noortel mõista, et nende hääl ja ideed on olulised ning neist võib kasvada reaalne tegevus.

Laager oli aga alles projekti algus! HEAR.ME on Eesti ja Slovakkia ühine rahvusvaheline projekt, mis ühendab noori, spetsialiste ja kogukondi ning loob võimalusi üksteiselt õppimiseks ja noorte aktiivsemaks kaasamiseks.

Projekti raames ootavad noori ees veel uued kohtumised ja põnevad tegevused Sillamäel ja Narvas ning rahvusvaheline tegevus Slovakkias. Ka Slovakkiasse sõitva noortegrupi osalejad valitakse projekti edasiste tegevuste käigus.

Eestis on HEAR.ME projekti algataja VitaTiim ning projekti viiakse ellu koostöös Sillamäe Vanalinna Kooli ja Noortehubiga.

Seega tasub meie tegemistel silm peal hoida – HEAR.ME alles kogub hoogu!

Igaühel on hääl. Oluline on leida julgus seda kasutada – ja võimalus, et seda päriselt kuulatakse.

Pildid:

Unicorn Squad Sillamäe Vanalinna Koolis– kaks aastat avastusi, katseid ja insenerimõtlemist

 

Sillamäe Vanalinna Koolis tegutseb juba teist aastat tüdrukutele mõeldud Unicorn Squad huviring. Igal poolaastal läbivad osalejad programmi järgmise etapi ning selle õppeaasta lõpus lõpetasid 5. klassi tüdrukud edukalt juba neljanda kursuse.

Unicorn Squad ühendab tehnoloogia, loodusteadused ja loovuse ning pakub tüdrukutele võimaluse õppida läbi praktiliste tegevuste. Iga kohtumine toob kaasa uusi avastusi, katsetamist ja rõõmu ise midagi luua.

Programmeerimise tundides panid osalejad robotid liikuma ning lõid oma esimesed arvutimängud. Inseneeria ja disaini tegevustes ehitati erinevaid robotimudeleid ning valmis ka põnev Goldbergi masin, mis pani proovile nii loovuse kui ka meeskonnatöö.

Loodusteaduste tundides viidi läbi põnevaid keemiakatseid ning talvise külmaga uuriti, kuidas jäätuvad seebimullid. Loomulikult prooviti ära ka üks talve populaarsemaid teaduslikke väljakutseid – valmistati jäätist otse lumehanges.

Miks Unicorn Squad on nii eriline? Sest siin õpitakse mänguliselt, katsetades ja ise avastades. Programm aitab arendada tehnoloogilisi teadmisi, insenerimõtlemist, probleemide lahendamise oskust, loovust ning enesekindlust. Kõige tähtsam on aga see, et tüdrukud julgevad küsida, proovida ja uskuda oma võimetesse.

Sellel õppeaastal alustas Unicorn Squad programmis ka uus 3. klassi tüdrukute grupp, kes teeb oma esimesi samme tehnoloogia- ja teadusmaailmas. Ka nemad on programmi vastu suurt huvi tundnud ning liiguvad põnevate ülesannete ja katsete kaudu samm-sammult edasi.

Soovime kõigile Unicorn Squad'i osalejatele palju uusi ideid, avastamisrõõmu ja edu järgmistel programmietappidel!

Pildid (fotode autor I.Gantseva ja J.Barmotina):

„Ma ei söö seda!“ … või siiski? Kevadised kokandustöötoad õpetasid avastama uusi maitseid

 

Kevad on Sillamäe Vanalinna Koolis juba mitmendat aastat seotud ühe eriti maitsva traditsiooniga – puu- ja köögiviljadest valmistatud kokandustöötubadega. Õpitoad toimuvad Euroopa koolikava kaasnevate haridusmeetmete raames ning neid toetab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Töötubade eesmärk on tutvustada lastele kohalikke puu- ja köögivilju ning näidata, kui lihtne on neist valmistada tervislikke ja maitsvaid roogi.

Enne töötoa algust võib sageli kuulda tuttavat vestlust:

Õpilane: „Ma ei söö seda!“

Õpetaja: „Kas sa oled seda kunagi proovinud?“

Õpilane: „Ei meeldi ja proovima ka ei hakka.“

Õpetaja: „Teeme kõigepealt valmis ja siis vaatame.“

Ning enamasti lõpeb see lugu naeratuse ja tühjaks söödud taldrikuga. Kui laps saab ise toidu valmistamises osaleda, muutuvad ka seni „ebameeldivad“ köögiviljad hoopis põnevaks ning sageli avastatakse täiesti uusi lemmikmaitseid.

Toitumisharjumused kujunevad suuresti lapsepõlves. Just koolil on oluline roll tervislike valikute kujundamisel – ühine söömine, sõprade eeskuju ja positiivsed kogemused aitavad lastel julgemalt uusi maitseid proovida. Tervislik koolitoit ei tähenda ainult tasakaalustatud lõunasööki, vaid on oluline osa õppe- ja kasvatustööst, toetades laste arengut, keskendumisvõimet ning tervislikku eluviisi.

Selle õppeaasta kokandustöötubasid viisid läbi tehnoloogiaõpetajad Liudmila Kononenko ja Merike Ojasalu, kes juhendasid õpilasi põnevate ja tervislike roogade valmistamisel.

Täname südamest Euroopa koolikava ja PRIA-t projekti toetamise eest ning kõiki õpilasi ja abilisi, kes olid valmis uusi maitseid avastama!

📸 Vaata allolevast galeriist, kuidas valmistasid meie õpilased ise värskeid, tervislikke ja maitsvaid roogasid!

Meedia meist: artikkel kohalikus ajalehes "Силламяэский Вестник" meie rahvusvahelisest projektitegevusest

 

Link ajalehele (lk. 6-7): 

https://www.sillamae.ee/sites/default/files/documents/2026-07/Sillam%C3%A4eski%20Vestnik%2002.07.2026.pdf

Erasmus+ õpiränne Kapadookiasse tõi Sillamäe Vanalinna Kooli uusi ideid õuesõppeks

 

21.–27. juunini osalesid Sillamäe Vanalinna Kooli õpetajad Julia Otti ja Svetlana Kazakova Erasmus+ programmi õpirändel Türgis, Nevşehiris. Rahvusvahelisel koolitusel "Outdoor Education: City as a Source of Learning" kohtusid õpetajad kolleegidega Leedust, Rumeeniast ja Türgist, et jagada kogemusi ning õppida uusi meetodeid, kuidas muuta õppetöö aktiivsemaks, kaasavamaks ja elulisemaks. Õpirände eesmärk oli arendada õpetajate oskusi kasutada linnaruumi, kultuuripärandit ja looduskeskkonda õppeprotsessi loomuliku osana. Koolituse käigus käsitleti kogemusõpet, kohapõhist õpet (place-based learning), linnakeskkonna kasutamist õppeklassina, keskkonnaharidust, kestliku arengu põhimõtteid ning digilahenduste rakendamist õuesõppes. Eraldi tähelepanu pöörati QR-koodide, digikaartide, mobiilirakenduste ja mängustatud õppemeetodite kasutamisele.

Praktilistes töötubades kavandasid õpetajad eri õppeainetega seotud õuesõppe stsenaariume, analüüsisid erinevate linnakeskkondade õppimisvõimalusi ning vahetasid rahvusvahelises meeskonnas kogemusi. Erinevate riikide õpetajate koostöö pakkus väärtuslikke ideid selle kohta, kuidas muuta õpilased aktiivsemaks õppijaks ning siduda õppetöö paremini päriselu, kogukonna ja kohaliku keskkonnaga.

Sillamäe Vanalinna Kooli jaoks on selle õpirände suurim väärtus saadud teadmiste rakendamine oma koolis. Järgmisel õppeaastal plaanivad õpetajad kasutada uusi meetodeid õuesõppe päevadel, lõimitud õppetöös ning projektõppes. Erinevaid digivahendeid ja avastusõppel põhinevaid ülesandeid saab rakendada nii eesti keele, ajaloo, kirjanduse kui ka loodusainete õpetamisel. Samuti soovivad õpetajad jagada koolitusel omandatud kogemusi kolleegidega, et Erasmus+ projektist saadav kasu jõuaks võimalikult paljude õpetajateni.

 

Lisaks professionaalsele arengule pakkus õpiränne võimaluse tutvuda Kapadookia ainulaadse kultuuri- ja looduspärandiga. Õpetajad külastasid Göreme vabaõhumuuseumi, iidseid kaljukirikuid ja maa-aluseid linnu ning avastasid piirkonna kuulsad "haldjakorstnad". Meeldejäävaimaks elamuseks kujunes päikesetõusuaegne kuumaõhupallilend, mille käigus avanes vaade kogu Kapadookia erakordsele maastikule.

                                  Rahvusvahelised Erasmus+ õpiränded annavad õpetajatele võimaluse õppida parimatest Euroopa hariduspraktikatest, luua uusi koostöösuhteid ning tuua kaasa värskeid ideid, mis rikastavad meie kooli õppetööd. Just selliste kogemuste kaudu sünnib kaasaegne, avatud ja õppijat aktiivselt kaasav kool.

Erasmus+ õpiränne tõi Sillamäele külalised Rumeeniast

 

1.–5. juunini 2026 toimus Sillamäe Vanalinna Koolis Erasmus+ projekti „Erasmus Without Borders: Green Week II“ raames rahvusvaheline õpiränne. Projekti tegevustes osalesid 10 Sillamäe Vanalinna Kooli õpilast ning partnerkooli „Ștefan cel Mare” National Military High School (Câmpulung Moldovenesc, Rumeenia) 10 õpilast ja 2 õpetajat.

Tegemist oli projekti teise osaga. Maikuus külastasid meie õpilased Rumeeniat, nüüd oli meie kord tutvustada külalistele Eestit, Ida-Virumaad, meie kooli ning keskkonnahoidu toetavaid õppe- ja eluviise.

Projekti keskmes olid kestlik areng, roheline mõtteviis ning rahvusvaheline koostöö. Nädala jooksul osalesid õpilased mitmesugustes õppekäikudes, töötubades ja meeskonnategevustes, mis aitasid paremini mõista, kuidas iga inimene ja kool saab panustada keskkonna hoidmisele.

Esimesel päeval külastati Tallinna. Lennusadama meremuuseumis lahendasid õpilased rahvusvahelistes meeskondades erinevaid ülesandeid ning tutvusid Eesti merendusajaloo ja tehnoloogiaga. Eesti Vabaõhumuuseumis saadi osa 1910. aasta koolitunnist ning tutvuti eestlaste ajaloolise eluviisiga. Mitmed õpilased tõid hiljem välja, et just Vabaõhumuuseumi külastus aitas neil näha Eestit täiesti uuest vaatenurgast ning mõista paremini meie kultuuripärandit. Tagasiteel Sillamäele peatuti Jägala joal, mis avaldas külalistele suurt muljet.

Järgnevatel päevadel tutvustati partneritele meie kooli ja Sillamäe linna. Segameeskondades toimunud fotojaht ja orienteerumismäng aitasid osalejatel linna paremini tundma õppida ning üksteisega kiiresti sõbruneda. Õpilased tõdesid, et just ühised tegevused ja vaba aja veetmine olid need, mis aitasid kõige paremini ületada keelebarjääre ning luua uusi sõprussuhteid.

Erilise elamuse pakkus Aidu karjääris toimunud õppeprogramm „Karjääri vee saladused“. Õpilased uurisid piirkonna keskkonnamuutusi ning osalesid kanuumatkal. Nii Eesti kui ka Rumeenia noored nimetasid Aidu külastust üheks kogu nädala meeldejäävaimaks kogemuseks. Õpilased said oma silmaga näha, kuidas endisest tööstusmaastikust võib kujuneda väärtuslik loodus- ja puhkeala ning kuidas inimene saab looduskeskkonda teadlikult kujundada.

Keskkonnateemade käsitlemisel keskenduti programmi „Roheline Kool“ põhimõtetele. Arutleti jäätmete sorteerimise, energia säästmise, loodusressursside mõistliku kasutamise ning keskkonnateadlike harjumuste kujundamise üle. Õpilased tõid oma tagasisides välja, et said paremini aru, kuidas ka väikesed igapäevased valikud võivad mõjutada loodust ja aidata kaasa kestlikule arengule.

Suurt huvi pakkus külalistele ka Eestis laialdaselt kasutatav digitehnoloogia ning selle roll hariduses.

Rumeenia õpilased märkisid, et neid üllatas Eesti koolide kõrge digipädevus ning see, kuidas tehnoloogilised lahendused aitavad vähendada paberikasutust ja toetada keskkonnasäästlikku eluviisi.

Nädala jooksul toimus ka meriklaasi töötuba, kus õpilased õppisid taaskasutama rannast leitud materjale ning looma neist uusi loomingulisi esemeid. See tegevus näitas praktilisel viisil, kuidas keskkonnateadlikkus ja loovus võivad käia käsikäes.

Lisaks keskkonnaharidusele oli projekti oluline eesmärk kultuuridevaheline õppimine. Rumeenia õpilased said lähemalt tutvuda Eesti ajaloo, traditsioonide, haridussüsteemi ja igapäevaeluga. Neile avaldasid muljet pikad valged suveõhtud, puhas loodus ning eestlaste hooliv suhtumine keskkonda. Eesti õpilaste jaoks oli aga väärtuslik võimalus praktiseerida inglise keelt, õppida tundma teise riigi kultuuri ning arendada koostööoskusi rahvusvahelises meeskonnas.

Õpirände õnnestumisele aitasid olulisel määral kaasa ka meie koostööpartnerid, kelle panus muutis programmi veelgi sisukamaks ja mitmekesisemaks.

Oluliseks osaks programmist kujunes külaskäik Sillamäe Linnavalitsusse, kus projekti osalejaid võttis vastu Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg. Linnapea tutvustas külalistele Sillamäe linna ajalugu, arengusuundi, rahvusvahelist koostööd ning haridus- ja noorsootöö võimalusi. Kohtumine andis külalistele võimaluse näha linna arengut kohaliku omavalitsuse vaatenurgast ning esitada küsimusi Eesti kohaliku elu korralduse kohta.

Suur tänu kuulub Sillamäe Muuseumile, Sillamäe Gümnaasiumile ning Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele, kes avasid meie külalistele erinevaid vaatenurki Eesti haridusele, ajaloole ja kultuurile.

Sillamäe Muuseum valmistas ette põneva interaktiivse programmi. Osalejad meisterdasid oma kätega Sillamäe vaadetega suveniirmagneteid, tutvusid virtuaalreaalsuse prillide abil aatomite ehituse ning aatomitööstuse mõjudega ning said rohkem teada meie piirkonna teejoomise traditsioonidest. Muuseumi tegevused aitasid külalistel paremini mõista Sillamäe ainulaadset ajalugu ja identiteeti.

Sillamäe Gümnaasiumis tutvustas direktor Arno Kaseniit gümnaasiumi õppesuundi, õppimisvõimalusi ja kaasaegset õpikeskkonda ning viis külalised ringkäigule koolimajas. Riigikaitseõpetaja Jevheni Sarri rääkis riigikaitseõppe võimalustest Eestis, tutvustas noortelaagreid ning viis läbi kaasava ja meeleoluka viktoriini, mis pakkus huvi nii Eesti kui ka Rumeenia õpilastele.

Jõhvi õppekohas võttis meid vastu Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse esindaja Sergei Jegorovtsev, kes tutvustas väga kaasahaaravalt kutsehariduse võimalusi Ida-Virumaal. Osalejad said tutvuda õppetöökodade, laborite ja õpperuumidega ning ülevaate erinevatest erialadest ja karjäärivõimalustest. Erilise külalislahkuse osaliseks saime kooli kokandusõpilaste valmistatud maitsva lõunasöögi kaudu.

Just sellised kohtumised aitasid projekti osalejatel näha, kui mitmekesine on Eesti haridusmaastik ning kui palju võimalusi pakuvad meie piirkonna haridus- ja kultuuriasutused.

Osalejad tõdesid üksmeelselt, et Erasmus+ projektid pakuvad palju enamat kui tavapärane kooliõpe. Need annavad võimaluse õppida läbi kogemuse, avardada maailmapilti, arendada suhtlemisoskust ning luua sõprussuhteid üle riigipiiride. Nagu õpilased oma tagasisides kirjutasid – kuigi meie riikidel on erinev ajalugu, keel ja kultuur, avastasid noored kiiresti, et neil on palju ühiseid huvisid, mõtteid ja tulevikuplaane.

Täname kõiki projekti osalejaid, õpetajaid, partnereid ja toetajaid meeldejääva koostöö eest. Erasmus+ õpiränne tõestas taas, et õppimine ei toimu ainult klassiruumis – kõige väärtuslikumad teadmised sünnivad sageli ühistest kogemustest, avatud suhtlemisest ja valmisolekust õppida üksteiselt.

Pildid: