Väikeklasside jõulueelse õppekäigu muljed

Jõulude eel külastasid 6.–7. D ja 7.–8. L klass Narva Muuseumit Narva linnuses, et sukelduda jõulumaagia atmosfääri. Õpilased said teada põnevaid fakte jõulupühade ajaloost ning tundsid end justkui osa olevat tõelisest jõulumuinasjutust.

Väikeklasside õppekorralduse eripära on vajadus turvalise, hubase ja praktilise õpikeskkonna järele, kus õppimine toimub käed-külge tegevuste kaudu ning rahulikus tempos. Narva Muuseumi programmid pakkusidki täpselt seda — sooja vastuvõttu, selgeid ja toetavaid juhiseid ning võimalust ise midagi meisterdada ja kogeda.

Päev sisaldas kahte õppetegevust:
10.00–11.00 – „Jõululugu“
11.00–12.00 – „Maitsev kingitus“

Õppekäik andis lastele nii teadmisi kui ka tegutsemisrõõmu ning pakkus turvalist jõulutunnet, mis on väikeklasside õpilastele eriti oluline.

Pildid:

Aastalõpu inspiratsioonikonverents ja väärtustepõhise kooli areng: mida Sillamäe Vanalinna Kool sellel aastal õppis?

2025. aasta lõpp tõi meie kooliperele kaks olulist verstaposti: lõppes Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtustepõhise koolikultuuri programmi I etapp ning osalesime võrgustiku aastalõpukonverentsil Eesti Kaevandusmuuseumis. 

Mõlemad kogemused andsid väärtuslikku sisendit meie kooli arengusse, eriti seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. 

Programmi jooksul olid meie koolil oma kriitilised sõbrad – Marika Eiskop ja Merit Lage TÜ Eetikakeskusest –, kes toetasid meid vaatlus-, arendus- ja analüüsiprotsessis ning koostasid põhjaliku raporti kooli arenguvajadustest ja tugevustest. Raport kinnitas, et Sillamäe Vanalinna Koolis on olemas tugev alus, millele ehitada eestikeelset ja väärtuspõhist koolikultuuri.

 Raportist paistis selgelt, et Sillamäe Vanalinna Koolis on juba praegu palju seda, mille üle uhkust tunda.

 1. Tugev koostöökultuur

Õpetajate koostöö on üks meie suurimaid tugevusi. Ainesektsioonid kohtuvad regulaarselt, jagavad ideid ning otsivad ühiselt lahendusi. Koostööd tehakse nii õppetöö kavandamisel, lõimitud õppe ja projektide elluviimisel kui ka HEV-õpilaste toetamisel. Programmi käigus läbi viidud tunnivaatluste nädal näitas, et õpetajad väärtustavad kolleegilt õppimist ja on valmis oma kogemust jagama, et toetada eriti alustavaid õpetajaid. 

2. Turvaline ja toetav koolikeskkond

Vaatlused koolimajas ning õpilaste ja õpetajatega tehtud miniintervjuud rõhutasid, et meie koolis on positiivne ja turvaline õhkkond. Õpilased toovad välja, et neile meeldib kool – õpetajad, õues mängimise võimalus, huvitavad tegevused ja koolimaja ise. Vahetundides ei ole õpetajad pelgalt „valvurid“, vaid tegutsevad koos lastega, julgustavad mängu ja suhtlust. See toetab nii heaolu kui ka õpilaste julgust oma mõtteid väljendada. 

3. Valmidus väärtusi ühiselt mõtestada

2025. aasta sügisel kirjutasime kooli õppekava üldossa sisse uued väärtused: koostöövalmidus, inimväärikus, vastutus ja säilenõtkus. 20. oktoobril toimunud väärtusseminaril arutlesid õpetajad rühmades, mida need väärtused tähendavad nii õpetaja, õpilase kui lapsevanema vaatenurgast. Selgus, et õpetajad on valmis ja motiveeritud otsima ühist arusaama, et väärtused ei jääks vaid paberile, vaid toetaksid igapäevast koolielu. Eriline tähelepanu oli koostööl ja vastutusel – kogu koolipere tajub, et need on võtmesõnad ka eestikeelsele haridusele üleminekul. 

4. Juhtkonna toetav roll ja süsteemne tegutsemine

Raportis märgitakse, et kooli juhtkond väärtustab õpetajate panust ja loob süsteemselt võimalusi professionaalseks arenguks. Mentorlus, tunnivaatlused, ainesektsioonide regulaarne töö ja õpetajate kaasamine kooli arendusprotsessidesse on saanud meie igapäevaseks praktikaks. Juhtkond hoiab fookuses õpetaja heaolu ning näeb õpetajat kui väärtuse kandjat ja loojat. 

Mida õppisime aastalõpu inspiratsioonikonverentsil?  

Eesti Kaevandusmuuseumis toimunud aastalõpu inspiratsioonikonverents andis hea võimaluse peegeldada nii enda kogemusi kui saada inspiratsiooni teistelt koolidelt ja ekspertidelt. 

Tasakaal ja enesehoid

MTÜ Peaasi ettekanne „Tasakaal on peaasi“ tuletas meelde, et õpetaja vaimne tervis ja enesehoid on väärtuspõhise koolikultuuri alus. Me ei saa nõuda õppimisrõõmu õpilastelt, kui ise oleme pidevas  pinges ja väsimuses. Konverentsilt võtsime kaasa mõtte, et kooli arengukavas ja igapäevases juhtimises tuleb teadlikult kavandada tegevusi, mis toetavad õpetajate heaolu – see on oluline ka eestikeelsele õppele ülemineku keerulisel ajal. 

Muutuste juhtimine eestikeelsele haridusele üleminekul

Hiie Asser rääkis muutuste juhtimisest eestikeelsele haridusele üleminekul. Tema sõnum oli, et üleminek õnnestub seal, kus on selge siht, läbipaistvad kokkulepped ning ühiselt loodud väärtusruum. See haakub väga hästi kriitiliste sõprade soovitustega – enne suuri samme tuleb mõtestada, mis on meie kooli ühised väärtused ja kuidas need väljenduvad igapäevastes otsustes, tunnis ja vahetunnis. 

Professionaalne areng ja kogukondlik tugi

Anna Golubeva  ettekanne tõid esile, kui vajalik on õpetajate järjepidev professionaalne areng muutuste perioodil. See kinnitas meile, et oleme õigel teel: tunnivaatlused, mentorlus ja ainesektsioonide koostöö pole lisakohustus, vaid hädavajalik tugi, mis aitab õpetajal uues olukorras hakkama saada.

 Sisemine motivatsioon ja loov organisatsioonikultuur

Konverentsi ettekanded sisemise motivatsiooni loomisest ning loovast organisatsioonikultuurist tõid esile mõtte, et õppimise rõõm ei teki juhuslikult. See, millise vaibi koolimaja hommikul ukse lahti tehes annab, on otseses seoses sellega, kui palju võimalusi on õpetajatel ja õpilastel ise panustada, ideid pakkuda ja neid ellu viia. Meil on juba mitmeid eeskujulikke praktikaid – kooliraadio, projektid, huviringid – ning nüüd on aeg neid teadlikumalt siduda eestikeelse koolikeskkonna kujundamisega. 

Kuidas õpitu toetab kooli edasist tööd ja üleminekut eestikeelsele haridusele? 

Nii kriitiliste sõprade raport kui ka konverentsi kogemus annavad selge suuna, kuhu edasi liikuda. 

1. Ühtse väärtusruumi kujundamine

Jätkame kooli väärtuste – koostöövalmidus, inimväärikus, vastutus ja säilenõtkus – tähenduste lahtimõtestamist. Kavandame tegevusi, kuhu kaasame lisaks õpetajatele ka õpilased ja lapsevanemad: arutelud klassijuhatajatundides, väiksemad küsitlused ja ühisüritused. Ühine arusaam väärtustest aitab ka keerulistes olukordades otsuseid teha ja omavahelisi kokkuleppeid hoida.

 2. Eestikeelse suhtluskeskkonna teadlik kujundamine

Seminaridel ja küsitlustes kogutud õpetajate ideed annavad hea lähtepunkti eestikeelse koolikeskkonna loomiseks. Plaanis on arendada edasi:

- eestikeelseid ühisüritusi ja temaatilisi päevi;

- keelekohvikuid ja sõnamänge, kus õpilased saavad vabamas vormis eesti keelt kasutada;

- „rääkivaid seinu“ – visuaalset keskkonda, kus reeglid, väljendid ja õpisisu on nähtaval eesti keeles;

- kooliraadiot ja muid meediavorme, kus õpilased saavad eestikeelseid saateid ja lugusid luua.

 Nii muutub eestikeelne suhtlus loomulikuks osaks igapäevasest koolielust, mitte ainult tunnis peetavaks kohustuseks.

 3. Alustavate õpetajate süsteemsem toetamine

Kuna meie koolis on märkimisväärne hulk uusi õpetajaid, on nende toetamine üleminekuperioodil eriti tähtis. Tunnikülastuste nädal näitas, et kolleegide tagasiside on nii alustajatele kui kogenud õpetajatele väga väärtuslik. Jätkame mentorlussüsteemi arendamist ning kavandame regulaarsed kovisioonigrupid, kus õpetajad saavad turvalises õhkkonnas ühiselt olukordi analüüsida ja lahendusi otsida.

 4. Dokumentide ajakohastamine ja seoste loomine praktikaga

Raport tõi esile, et mitmed meie head praktikad ei kajastu veel piisavalt selgelt kooli ametlikes dokumentides. See on üks meie järgmisi ülesandeid: siduda arengukava, õppekava ja eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava nii, et need kajastaksid tegelikke tegevusi, vastutajaid ja ressursse. Nii muutuvad dokumendid päriselt kasulikuks tööriistaks, mitte lihtsalt „kohustuslikuks lugemiseks“.

 2025. aasta oli Sillamäe Vanalinna Koolile õppimise, peegeldamise ja ühisloome aasta. Kriitiliste sõprade programm andis meile võimaluse vaadata end kõrvalt – märgata nii tugevusi kui kohti, kus saame paremaks muutuda. Aastalõpu inspiratsioonikonverents kinnitas, et me ei ole oma teekonnal üksi: paljud koolid otsivad vastuseid samadele küsimustele ning jagavad hea meelega oma kogemusi.

 Kõige olulisem järeldus on aga see, et meie koolil on tugev meeskond, üksteist toetavad väärtused ja selge soov kujundada inspireeriv eestikeelne koolikeskkond. Üleminek eestikeelsele õppele ei ole pelgalt keeleline muudatus, vaid protsess, kus iga õpetaja, õpilane ja lapsevanem on kaasteeline. Tänu läbimõeldud analüüsile, professionaalsele toele ja ühistele aruteludele oleme valmis seda teekonda enesekindlalt jätkama.

   

Meie kool osales Raamatuaasta piltvaiba loomisel

 

Täna käis meie käsitöö ja kodunduse õpetaja Merike Ojasalu kaunistamas ühist Raamatuaasta piltvaipa, milles osalevad koolid ja kogukonnad üle Eesti. Tegemist on südamliku aktsiooniga, kus iga osaleja lisab piltvaibale oma tikandi – sümboli lugemisest, raamatutest või kohalikust identiteedist.

Merike tikkis piltvaibale meie koolilogo ja sümboolika, lisades ka kauni kujunduse, mis rõhutab: meie kool austab raamatuid, lugemist ja teadmiste jõudu.

On rõõm, et saame oma panuse anda üle-eestilisse kultuuriprojekti, mis väärtustab nii lugemist kui käsitööd.

Aitäh, Merike, kauni töö eest!

       

Inseneriapäev Ida-Viru Kutsehariduskeskuses – meie õpilased pälvisid tunnustust!

 

9. detsembril toimus Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas Inseneriapäev, mis tõi kokku noored mitmest Ida-Virumaa koolist. Päeva eesmärk oli tutvustada insenerivaldkonna võimalusi ning pakkuda õpilastele vahetut kogemust töötubades ja meeskonnategevustes.

Sissepääsu juures said kõik lapsed rinnamärgid, millele oli märgitud meistriklassi paketi number. Märgile kirjutas iga minimeeskond ka oma nime – just minimeeskonnad mängisid suurt rolli punktide kogumisel ning kõige aktiivsemad said päeva lõpus auhindu.

Et Inseneriapäeva tegevustest paremini aru saada ja end eelnevalt teemaga kurssi viia, said osalejad juba enne üritust tutvuda sissejuhatava videotunniga „Kuidas saada inseneriks?“, samuti töölehe ja küsimustikuga. Need materjalid aitasid noortel insenerimaailma paremini mõtestada ja sündmuseks valmistuda.

Meie õpilastega olid kaasas füüsika- ja keemiaõpetajad Viktoria Golubeva ja Marina Aleksejeva.

Inseneriapäeval osales kokku 45 viieliikmelist võistkonda. Kohale tuldi Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Sillamäelt, Toilast ja Iisakust.

Meil on suur rõõm teatada, et meie õpilased pälvisid kolmest võimalikust kaks auhinda kategoorias „Kõige originaalsem meeskonnanimi“! Tunnustuse said loovad ja meeldejäävad nimed „Sitked insenerid“ ja „Säravad avastajad“.

Tubli töö, noored!

Jätkake sama inspireeritult ja julgelt – oleme teie üle väga uhked!

Pildid:

XXXVII Kirjandustegelaste Ball – traditsioon, mis muudab kooli üheks õhtuks teatriks (05.12.2025)

 

Meie kooli üks kaunimaid ja oodatumaid sündmusi — Kirjandustegelaste Ball — tähistas sel aastal juba oma 37. hooaega. See imeilus traditsioon toob igal aastal lavale kirjanduse, teatri ja tantsu ning muudab kogu kultuurikeskust paigaks, kus tegelased astuvad raamatutest välja ja muusika põimub lugudega.

Selleaastase balli keskmes oli komöödia võlu — kergus, teravmeelsus ja inimloomuse peegeldamine läbi naeru. Lavale astusid tegelased Molière’i, Beaumarchais’ ja Bernard Shaw loomingust, tuues endaga nii ajatut tarkust kui ka rõõmsat mängulisust. Õhtu jooksul said pealtvaatajad rännata klassikast kaasaegsete töötlusteni: kõlasid valsid, poloneesid, kadrillid ning publik sai näha mitmeid kauneid tantsunumbreid 7.–9. klassidelt.

Kava kulges kui elav teatri- ja tantsulugu — iga stseen, iga muusikapala ja iga etteaste oli osa suurest ühisest kunstiteosest. Nii õpilased kui õpetajad panid balletti trotsides lavale südame ja hinge, luues õhtu, mis oli sama särav kui ballikülaliste kostüümid.

Meie koolile on omane soe ja loominguline õhkkond ning just sellised sündmused tuletavad meile meelde, kui mitmekülgsed, andekad ja inspireerivad on meie inimesed. Tänavune ball ei olnud erand — publik lahkus naeratustega, südames midagi muusikast ja teatrimaagiast.

---

Suur tänu kõigile esinejatele, korraldajatele ja õpetajatele, kes aitasid hoida selle traditsiooni elavana!

Ja loomulikult —
✨ Balli megasuur fotogalerii
on kättesaadav tänu meie kooli superfotograafile õpetaja Jelena Barmotinale.

Vaata galeriid siit →  Pildid I osa   ja  II osa

Advendiküünla süütamine 01.12.2025

 

Täna, 1. detsembril, süütasime pidulikult esimese advendiküünla mõlemas kooli hoones kell 8.15.

Advendiaja algus on kauaoodatud hetk, mis märgib rahu, valguse ja ootuse perioodi saabumist. Esimese küünla süütamine sümboliseerib lootust ja headuse kasvamist — iga järgmine küünal toob meie ümber veelgi rohkem valgust ja ühtehoidmist.

Soovime kogu kooliperele, et advendiaeg tooks endaga kaasa:

• rahu ja rõõmu igasse päeva,

• hoolivust ja sõbralikkust omavahelisse suhtlemisse,

• valguse ja soojuse tunnet, mis saadab meid läbi talveaja.

Ilusat advendiaja algust kõigile!

Pildid:

Tüdrukute tehnoloogiaring “Ükssarvikud” – nutikad avastused iga nädal

 

Tüdrukute tehnoloogiaring Ükssarvikud on koht, kus loovus ja teadus kohtuvad. Igas tunnis õpitakse midagi uut, tehakse käed külge ja avastatakse, et tehnoloogia võib olla sama põnev kui muinasjutt.

Mis me tegime sügisel?

🔹 Programmeerimine – rüütlid ja tsüklid
Tüdrukud õppisid, mis on tsüklid ja kuidas need panevad programmi kordama vajalikke tegevusi.

🔹 Füüsika – benji-hüpe ja elastsusjõud
Praktiliste näidete abil katsetati, kuidas jõud töötab ja miks asjad venivad või põrkavad.

🔹 Reklaam ja helindamine
Salvestati helisid, tehti oma reklaamklipp ja avastati, kuidas kõlab “päris stuudiotöö”.

🔹 Robootika – WeDo ahv ja tingimused
Tüdrukud ehitasid roboteid ja õppisid, kuidas tingimus lauses juhib roboti tegevust.

🔹 SnapCircuits – elekter ja ahelad
Koos pandi kokku jada- ja rööpahelad ning ühendati ventilaator tööle.

🔹 Purjeauto – tuuleenergia katsetused
Ehitasime sõiduki, mis liigub tuule jõul, ja katsetasime selle kiirust.

🔹 Morse ja vooluring
Tüdrukud ehitasid oma morse “masina” ja saatsid salajasi sõnumeid.

🔹 Droonid ja vabalend
Õpiti drooni juhtima ning kinnistati programmeerimise tsükleid.

🔹 Lego Movie – oma mini-nukufilm
Valmis väike animatsioon, mis nõudis loovust ja meeskonnatööd.

---

Miks tüdrukutele meeldib?
Sest nad saavad ise katsetada, ehitada, filmida, helindada, programmeerida ja avastada.
Kõik tundides tehtu tõestab: tehnoloogia on põnev, mänguline ja täiesti jõukohane!

Ringijuhendaja: I.Gantseva

Pildid: