Tüdrukute tehnoloogia huviringi "Unicorn/Ükssarvikud" uus grupp alustas tegevust

 

Sel kevadel alustas Sillamäe Vanalinna Koolis uus 3. klassi tüdrukute grupp HK Unicorn Squad programmi raames tegutsevas tüdrukute tehnoloogia huviringis. Tegemist ei ole uue ringiga – varasem grupp on programmi juba edukalt läbinud ning nüüd on võimalus uutel huvilistel liituda. Ringijuht -Irina Gantseva

Juba esimestes tundides on tüdrukud uurinud heli- ja valguslaineid ning katsetanud erinevaid mehhanisme. Plokkide ja kangide abil õppisid nad esemeid tõstma ja langetama. Teadmised omandatakse praktilises ja mängulises vormis, mis aitab neid paremini mõista ja meelde jätta. Selline õppimisviis arendab loovust ning suurendab huvi tehnoloogia vastu.

Oluline on ka see, et kõik õppematerjalid saadetakse programmi kaudu ning on eestikeelsed. Nii arendavad õpilased lisaks tehnoloogiaoskustele ka eesti keele oskust – õpitakse lugema juhendeid, jälgima videojuhiseid ning mõistma erialast sõnavara.

Huviringi läbiviimist toetatakse ka linna poolt huvitegevuse toetusfondist.

HK Unicorn Squad on üle-eestiline liikumine, mis pakub tehnoloogiaõpet just tüdrukutele. Tänaseks on programmis osalenud juba ligi 4000 tüdrukut üle Eesti.

Rõõmustame, et ka meie kooli õpilastel on võimalus sellest inspireerivast programmist osa saada.

Pildid:

Tubli tulemus jalgpallivõistlustel! ⚽

 

17. märtsil osalesid meie kooli 4.–6. klassi õpilased koolidevahelistel jalgpallivõistlustel. Kooli esindasid nii poiste kui ka tüdrukute võistkond.

Rõõm on tõdeda, et mõlemad võistkonnad saavutasid tubli tulemuse – 2. koha! 🥈

Suur tänu kõigile osalenud õpilastele meie kooli väärika esindamise eest. Oleme teie üle väga uhked!👏

Pildid:

Meedia meist: Pärnu Postimehe artiklis ilmus intervjuu ka meie Aasta õpetajaga -Kristel Kasearuga!

 

Sillamäe Vanalinna kooli uus hoone avati 2023. aasta alguses. Foto: Urmas Luik

03. märtsil külastasid meie kooli ajalehe Pärnu Postimees ajakirjanikud, kes tegid intervjuu meie armsa õpetaja Kristel Kasearuga.

Intervjuu katkendiga saab tutvuda siin:

"... Kolmandat aastat töötab Sillamäe Vanalinna koolis Pärnust siia tulnud õpetaja Kristel Kasearu. Enne Ida-Virumaale suundumist töötas ta Pärnu Ülejõe põhikoolis klassiõpetajana, kus ta andis eesti keelt, matemaatikat, loodus-, inimeseõpetust, inglise keelt, kunsti- ja tööõpetust.

Otsustavaks teguriks, miks minna õpetajaks Pärnust umbes 270 kilomeetri kaugusele Sillamäe Vanalinna kooli, sai veendumus, et olukord, kus riigi ühes piirkonnas antakse haridust riigikeelest erinevas keeles, on väga vale.

Kasearu on Sillamäe Vanalinna koolis 3. klassi klassijuhataja. Ta õpetab eesti keelt, matemaatikat, loodus-, inimeseõpetust, draamat, kunsti- ja tööõpetust.

Pärnust pärit Kristel Kasearu töötab Sillamäe Vanalinna koolis kolmandat aastat. Foto: Urmas Luik

Kasearu oli enne Ida-Virumaale kolimist kaks hirmu. «Esiteks mu enda turvalisus ja teiseks koostöö sujumine lastevanematega,» avaldab ta. «Praeguseks on selge, et mõlemad hirmud olid aluseta.»

Pärnust Sillamäele kolinud õpetaja räägib, et tema ülesanne on anda kõiki õppeaineid eesti keeles. «Midagi keerulist minu töös ei ole. Küll aga pean olema loov ja innovatiivne, et lastele vajalik materjal eesti keeles selgeks õpetada,» tutvustab ta. Ajamahukas on sobivaid töölehti, tunnikontrolle ja kontrolltöid ette valmistada.

Sillamäe Vanalinna kool. Foto: Urmas Luik

Kuigi Kasearu kasutab matemaatikas ja loodusõpetuses eesti lastele mõeldud materjale, tunneb ta, et need on siinsetele lastele siiski liiga keerulised. Nii teeb õpetaja olemasolevaid materjale lihtsamaks, jõukohasemaks, otsib juurde mänge ja interaktiivseid ülesandeid.

Sillamäe Vanalinna kooli klassiruum. Foto: Urmas Luik

Kuna Sillamäe on venekeelne linn, tuleb Kasearule kasuks see, et ta õppis omal ajal Pärnu 2. keskkoolis (praegune Koidula kool) 2. klassist kuni keskkooli lõpuni vene keelt ja seega on tal põhi olemas. Kolleegidega suhtleb ta enamasti eesti keeles, kuid õpilastega nii ja naa. Üks on kindel: kõik jutud saavad räägitud ja töö tehtud.

Üks eredamaid hetki tööajast Sillamäel oli Kasearu sõnutsi 3. klassi inimeseõpetuse tund, teemaks Eestis elavad rahvused. Räägiti sellest, kui palju inimesi Eestis elab ning kui suur on eestlaste, venelaste ja muust rahvusest inimeste osa. Õpetaja arvas, et tema klassis käib kaks ukrainlast ja ülejäänud on venelased. Kui Kasearu küsis, mitu ukrainlast klassis on, tõusis kaks kätt. Kui õpetaja küsis, mitu venelast on klassis, tõstis käe vaid üks õpilane. «Siis läksid mul silmad suureks nagu tõllarattad ja peast käis läbi sada mõtet, aga tunne oli nii südantsoojendav. Mõtle kui äge!» lausub ta.

Sillamäe Vanalinna kooli õpilaste võidetud medalid ja karikad. Foto: Urmas Luik

Kasearu on selle klassiga tööd teinud kaks ja pool aastat. «Keeleõpe võtab oma aja, aga keelest veel olulisem on see, et selle aja jooksul on neil kujunenud tunne, et nad kuuluvad eestlaste hulka ja peavad ennast eestlasteks,» märgib ta. «Vahva!»

Sillamäe Vanalinna kooli õpilaste joonistused. Foto: Urmas Luik

Teise meeldejääva sündmusena nimetab Kasearu seda, kui ta valiti mullu Sillamäe Vanalinna kooli aasta õpetajaks. «Ikka tore, kui märgatakse ja väärtustatakse tehtud tööd,» tunnistab ta.Üldiselt meeldib Kasearule Sillamäel väga, sest see on väike, vaikne ja puhas linn. Ta toob esile siinse stalinistliku arhitektuuri kui oma ajastu märgi, promenaadi, pikka rannajoone ja head sportimisvõimalused. «Akude laadimiseks soovitan jalutada promenaadil ja rannas või joosta terviserajal. Sillamäel on kaks raamatukogu, kust saab laenutada meelepärast eestikeelset kirjandust,» tutvustab ta.

Kuigi Kasearule meeldib Sillamäel väga, sest ta on saanud ennast ametialaselt teostada ning vene keelt harjutada, ei plaani ta linna tulevikus elama jääda ja seetõttu üürib seal korterit. «Sillamäe on mulle siiski vaid ajutine peatuspaik. Kodu on ikka Pärnus,» lausub ta, ent kutsub kõiki Pärnumaa õpetajaid üles panustama eestikeelsele õppele üleminekusse. «Iseenesest ei muutu ju midagi, ikka ise peame pingutama. Tulge Ida-Virumaale tööle!»

Palgatoetus

Ida-Virumaal on nõuetekohase eesti keele oskusega haridustöötajate tagamiseks ja eestikeelse õppetöö võimekuse suurendamiseks ette nähtud riiklik palgatoetus. Täistööajaga töötavale koolieelse lasteasutuse õpetajale makstakse lisatasu 546 eurot kuus ning üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajale 910 eurot kuus. Toetust saavad õpetajad, kes annavad tunde eesti keeles, vastavad ametikohale kehtestatud keelenõuetele ja kel on kõrgharidus.

Andmed: haridus- ja teadusministeerium

Edukas osalemine korvpalli koolivõistlustel!

 
11. märtsil osalesid meie kooli 7. klassi poisid ja 6.-7. klassi tüdrukud  korvpalli koolivõistlustel Narvas. Tüdrukud saavutasid 5. koha, aga poisid tõid kooli 1. koha karika!

Tublid! Oleme uhked!

Pildid:

05.03 kliimakohvikud teemal "„Hoolides endast, hoolime ka kliimast – looduslik kosmeetika ja teadlikud valikud“ 9.c ja 9.d klassi õpilastele"

                 

05. märtsil toimusid meie koolis selle õppeaasta kaks viimast kliimakohvikut, mis viidi läbi koostöös MTÜ Sillamäe Rakendusökoloogia Keskusega Vestifexi projekti „Sidus ja hooliv kogukond“ raames, mida toetatakse Õiglase Ülemineku Fondist.

Seekord osalesid kliimakohvikus 9.c ja 9.d klassi õpilased, kellele toimus töötuba teemal
„Hoolides endast, hoolime ka kliimast – looduslik kosmeetika ja teadlikud valikud“.

Töötoa käigus arutleti, kuidas igapäevased tarbimisvalikud mõjutavad nii meie tervist kui ka keskkonda. Õpilased said teada, kuidas reklaam mõjutab tarbijakäitumist ning õppisid eristama turundussõnumeid tegelikust tooteinfost. Samuti suurenes nende teadlikkus kosmeetikatoodete elutsüklist ja nende keskkonnamõjust.

Kliimakohvikus arendati ka praktilisi oskusi – õpilased õppisid lugema kosmeetikatoodete koostisosi, tundma ära levinumaid ökomärgiseid ning mõtlema kriitilisemalt oma tarbimisharjumuste üle. See aitas kujundada teadlikumat suhtumist ning soovi teha keskkonnasõbralikumaid valikuid.

Töötoa praktilises osas valmistasid osalejad looduslikest komponentidest näokreemi, mille käigus omandati uusi teadmisi ja oskusi loodusliku kosmeetika valmistamisest. Praktiline tegevus aitas paremini mõista, kuidas lihtsate ja looduslike lahendustega saab toetada nii enda heaolu kui ka keskkonnahoidu.

Kokkuvõttes aitas töötuba suurendada noorte teadlikkust vastutustundlikust tarbimisest ning mõista igaühe isiklikku rolli keskkonna hoidmisel.

Täname südamest projekti toetajaid ja töötoa läbiviijat inspireeriva ja hariva kohtumise eest!

Pildid:

Haridusminister Kristina Kallas ajalooõpetajana 5.c klassis

 

Täna külastas meie kooli haridusminister Kristina Kallas, kes andis 5.c klassile ajalootunni asendusõpetajana.

Koos ministriga olid koolis tema nõunik Nikita Lumijõe ning programmi esindajad Gerli Neppi ja Mona Vaserik.

Tunni teemaks oli „Elu kaubanduslinnas“. Õpilased õppisid uut temaatilist sõnavara ja harjutasid lugemisoskust. Arutleti selle üle, milline oli elu kaubanduslinnas ning miks oli Narva ajaloos oluline.

Tunni alguses oli õpilastes tunda väikest ärevust, kuid sõbralik ja toetav õhkkond aitas kiiresti pinget maandada. Minister julgustas vastama ning kiitis õpilasi, mis muutis tunni vabamaks ja loomulikumaks.

Tunni lõpus tehti klassiga ühispilt ning ka üks rõõmsam foto koos külalistega.

Sillamäe Vanalinna Kool on alati avatud külalistele ning väärtustab võimalusi, mis annavad õpilastele rohkem praktikat eesti keeles suhtlemiseks.

Pildid:

Nordplus Junior projekt „AI Across Borders“ alustas tegevust Leedus

 

2025/2026. õppeaastal alustas Sillamäe Vanalinna Kool koostöös Leedu partnerkooli Alytaus šv. Benedikto gimnazija Nordplus Junior programmi projekti „AI Across Borders“.

Alytaus šv. Benedikto gimnazija on uuendusmeelne ja rahvusvahelise suunitlusega kool, kus pööratakse suurt tähelepanu kaasaegsetele õppemeetoditele, digipädevuste arendamisele ning õppijakesksele õppele. Koolis rakendatakse ka rahvusvahelist IB-programmi (International Baccalaureate), mis toetab õpilaste kriitilise mõtlemise, loovuse ja iseseisva õppimise arengut. Projekti koordineerib Alytaus šv. Benedikto gimnazija ning Sillamäe Vanalinna Kool osaleb projektis partnerina.

Projekti peamine eesmärk on arendada õpetajate teadmisi ja oskusi tehisintellekti kasutamisel hariduses ning tugevdada koostööd Eesti ja Leedu haridusasutuste vahel. Tehisintellekti roll hariduses kasvab kiiresti ning õpetajatel on oluline osata kasutada kaasaegseid digilahendusi õppimise toetamiseks, õppematerjalide loomiseks ning õppeprotsessi tõhustamiseks. Projekti käigus jagavad partnerkoolide õpetajad oma kogemusi, õpivad tundma uusi AI-põhiseid tööriistu ning töötavad välja praktilisi lahendusi, mida saab rakendada igapäevases õppetöös.

23.–27. veebruaril 2026 toimus projekti esimene õpiränne Leedus Alytuses, kus osales 10 Sillamäe Vanalinna Kooli õpetajat. Nädala jooksul tutvusid osalejad partnerkooli õppekorraldusega, osalesid avatud tundides, seminaridel ning praktilistes töötubades.

Õpirände keskmes oli tehisintellekti rakendamine hariduses. Õpetajad said ülevaate erinevatest AI-tööriistadest, tutvusid ChatGPT kasutamise võimalustega õppimise toetamisel ning osalesid seminaril „AI in Education: Opportunities and Challenges“. Erilist huvi pakkus praktiline töötuba programmiga EditAI, mille käigus õpiti looma õppematerjale, kohandama ülesandeid erinevate õppijate vajadustele ning kasutama tehisintellekti õpetaja töö tõhustamiseks.

Projekt ei olnud aga ainult õppimine Leedu kolleegidelt. Ka Sillamäe Vanalinna Kooli õpetajad jagasid oma teadmisi ja praktilisi kogemusi tehisintellekti kasutamisest õppetöös. Näiteks viis õppealajuhataja Irina Meljakova läbi töötoa, kus tutvustas võimalusi luua professionaalseid õppematerjale ja esitlusi tehisintellekti abil. Töötoas katsetati platvorme Gamma AI ja Gemini, mille abil saab kiiresti koostada visuaalselt atraktiivseid esitlusi, kohandada sisu erinevatele sihtrühmadele ning säästa õpetajate aega õppematerjalide ettevalmistamisel.

Samuti töötati rahvusvahelistes meeskondades digitaalsete õppematerjalide loomisega ning õpiti kasutama tehisintellekti videote ja õppesisu koostamisel. Üheks praktiliseks ülesandeks oli videomaterjali loomine Leedu rahvuskultuuri tutvustava Šakotise valmistamise töötoa põhjal. Nii ühendati projekti jooksul tehnoloogia, loovus ja kultuuriline õppimine.

Lisaks erialastele tegevustele pakkus projekt võimalust kultuuridevaheliseks õppimiseks ja kogemuste vahetamiseks. Osalejad tutvusid Alytuse piirkonna kultuuripärandi ja hariduseluga, külastasid Druskininkaid ning jagasid omavahel Eesti ja Leedu koolide parimaid praktikaid.

Projekt jätkub kevadel, kui Sillamäe Vanalinna Kool võõrustab Leedu kolleege Eestis. Ees ootavad uued töötoad, kogemuste vahetamine ning ühine töö selle nimel, et tehisintellekti võimalusi teadlikult ja eesmärgipäraselt hariduses rakendada.

Täname meie Leedu partnereid sooja vastuvõtu, inspireerivate kohtumiste ja sisuka koostöö eest ning ootame põnevusega projekti järgmisi tegevusi!

Pildid: