Eesti loodusmuuseumi bioloog viis meie 1.klassi õpilastele põneva tundi

11.novembril Eesti Loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski tutvustas 1.klassi õpilastele oma raamatutesarja "Vaseke" tegelasi läbi põnecate õppeülesannete. Õpilastele meeldis õppetund väga!
                              

Virumaa pärimusmuusika tund meie koolis!

8.novembril toimus meie koolis tasuta Virumaa pärimusmuusika koolikontsert! Virumaa koolikontsertite muusikaline koosseis on nii põnev, sest Miila  külast pärit Martin mängib Eesti lõõtspilli, mis on üks väheseid  pille, mille mängutraditsioon on säilinud.  Haljala alevikust pärit  Tõnist võib seevastu pidada eesti pärimusmuusika löökpilli  traditsiooni üheks algatajaks, sest arhiivis pole pea ühtegi Eesti  pärimuslikku löökpilli salvestatud. Ta on loonud unikaalse  folktrummikomplekti ning omanäolise mängustiili. Ja kui ansamblis  kõlab ka kontrabass, siis on pidu alati palju kobedam, sest nii see  lihtsalt on ning selle eest hoolitseb Rakverest pärit Taavet.  Taavet Niller on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia  Jazzmuusika osakonnas kontrabassi eriala laiale üldsusele on ta  tuntud ansambel Curly Stringsi kontrabassimängijana.  Tõnis Kirsipu on esimene diplomeeritud pärimusmuusika löökpillimängija  Eestis, kes on loonud unikaalse folk-trummikomplekti ning omanäolise  mängustiili. Tõnis on  musitseerinud erinevates koosseisudes nagu Ukerdajad, Estonian Folk
> Orchestra, Ars Apta, VonKuusk, DuoMalva & Kirsipu, Phosphorus Trio  jpm.  Martin Müller on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning  töötab Tapa Muusika- ja kunstikoolis lõõtspilli õpetajana. Õpilastega  koos on antud nii mõnigi kontsert. Martin alustas oma muusiku teekonda  Lääne-Virumaalt, Miila külast, kuhu ta nüüd on oma pillimänguga taas  tagasi jõudnud, et nakatada Virumaalasi kaasahaarava lõõtsamuusikaga. 

Kõige ägedam oli see, et kontserdil olid õpilased aktiivsed osalejad, mõned said isegi mõnda pilli ise mängida, kõik õppisid Virumaa laulu rütmi ja proovisid kaasa laulda.

Täname korraldajaid, muuskuid ja toetajaid ja ootame veel külla! See  on väga ilus ja kasulik projekt!

Mõned pildid ja väike video kontserdilt:

Maakondlik õpilasüritus: "Matemaatiline labürint" 2019

 7.novembril toimus Sillamäe Vanalinna koolis  IVOLi toetusel maakondlik õpilasüritus "Matemaatiline labürint" 5.-6.klasside õpilastele.

     Sel aastal osales üritusel üle 50 õpilase Sillamäe Vanlinna ja Kannuka koolidest, Sinimäe Põhikoolist ja Narva-Jõesuu põhikoolist.

Õpilasürituse idee algataja ja korraldaja on Sillamäe Vanalinna kooli õpetaja Jelena Veršinina, kes planeerib, valmistab ette huvitavad ülesanded osalejatele ning kaasab ka vanemate klassid õpilasi ürituse läbiviimisse. Seekord aitasid üritust läbi viia 7.a klassi õpilased.

Õpilasürituse "Matemaatiline labürint" põhieesmärgiks on tõsta huvi  matemaatika õppeaine vastu ning toetada matemaatika õppekava 5.-6.klasside jaoks, motiveerida õpilsi matemaatikat õppida, võimalus lastel sarnaste huvidega teha ühist tööd matemaatika valdkonnas ning  arendada nendes meeskonnatöö oskusi ning ka m atemaatiliste oskuste arendamine mitteformaalsete õppemeetoditega (õuesõpe)
 

Täname kõiki, kes aitas ürituse  korraldada ja läbi viia, tänusõnad ka meie kooli huvijuhile Irina Gantsevale

PILDID ÜRITUSELT:

Meil külas Jõhvi Vene Põhikooli õpilased: osalemine projekti "Mardileib" finaalüritusel

29.oktoobril toimus meie lõimumisprojekti "Mardileib" finaalüritus, kus 5.klassi õpilased näitasid oma lavastust "Mardileib" ning korraldasid keskaegse tantsu õpituba.

Kõik külalised olid keskajastust nii innustunud, et soovisid ka selle ajastu tantsu õppida.
Täname projekti algatajaid- 5.a klassi õpilasi ning nende juhendajat Jelena Barmotinat.

Projekti toetas Eesti Kultuurkapital
       

Õues-ja avastusõpe Sillamäe Vanalinna Koolis

Loodusõpetuse tundides kasutame erinevaid meetodeid ja õppeviise, kõige sagedamini aga õuesõpet ja avastusõpet.

Õuesõpe täiendab traditsioonilist pedagoogikat, kus õppetöö toimub tavaliselt nelja seina vahel. Õuesõppe lähtealuseks on avastusõpe.Loodus on õpikeskkond, mis pakub võimalusi ja loob terviku. Õues õppimine tagab liikumist võimaldava õpikeskkonna, kus keha paneb tööle mõtte. Loodus pakub teadmisi, tundeid ja vaimustust.

Avastusõppe meetod on üks uurimuslikku õppe vorm ning riiklikus õppekavas mõeldakse uurimusliku õppe all objektide või protsesside vaatlust, probleemide määramist, info kogumist ja analüüsimist, uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamist, katsete ja vaatluste planeerimist ning tegemist, saadud andmete analüüsi ja järelduste tegemist ning kokkuvõtete suulist ja kirjalikku esitamist.
лие.
















Nii näiteks uurisid 2.klasside õpilased kooliõues leht-ja okaspuid, põõsaid, valisid "oma puu", uurisid selle tüve, lõhna, lehti, pärast jagati oma kogemusi ja arutati.

                                            

Kolmandate klasside õpilased teevad katset "Huvitav hallitus", õppides teemat "Seened", sh hallitusseeni, et teha järeldused, millistes tingimustes hallitusseened paljunevad paremini, kuidas kasvavad, mida selleks vajavad...
              

Esimese klassi õpilased aga uurivad linnapargi puid, õpivad tegema vaatlusi ninh märkama ja analüüsima looduslikke objekte: