Õppereis Saksamaa-Taani piirialale: mida saame õppida teiste kogemusest?

 

16.–21. augustil osalesid Sillamäe Vanalinna Kooli direktor ja õppejuhid koos Sillamäe, Narva ja Narva-Jõesuu kolleegidega õppereisil Schleswig-Holsteini ja Lõuna-Taani piirkonnas. Programmi „Minority Issues in the German-Danish Border Region: Self-Government, Education and Culture“ („Vähemuste küsimused Saksa-Taani piirialal: enesejuhtimine, haridus ja kultuur“) keskmes olid rahvusvähemuste haridus, keele ja kultuurilise identiteedi säilitamine, ühiskondlik osalus ning eri kogukondade koostöö.

Õppereisi korraldas Akademie Sankelmark ning Eesti grupi osalemist koordineeris Vestifex OÜ.

Sillamäe Vanalinna Kooli esindajate jaoks oli õppereisi üks olulisemaid eesmärke tutvuda lähemalt just koolide ja hariduse rolliga mitmekeelses ja -kultuurilises ühiskonnas. Kuidas on korraldatud vähemuste haridus? Milline roll on koolil keele ja kultuurilise identiteedi säilitamisel? Kuidas toetada õpilase kuuluvustunnet ning samal ajal tema aktiivset osalemist ühiskonnas? Need küsimused on eriti tähenduslikud ka meie kooli ja Ida-Virumaa hariduse kontekstis.

Kool ei ole ainult õppimise koht

Saksamaa-Taani piiriala pakub huvitavat näidet sellest, kuidas erinevad rahvus- ja keelekogukonnad saavad säilitada oma identiteeti ning olla samal ajal aktiivne osa ühisest ühiskonnast. Piirkonnas elavad taani ja saksa vähemused, friisid ning sintid ja romad.

Programmi jooksul tutvusime vähemuste poliitilise esindatuse ja ühiskondliku osalusega ning külastasime haridus-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Programmis pöörati eraldi tähelepanu sellele, kuidas haridus ja kultuur aitavad säilitada vähemuskeeli, identiteeti ja ajaloolist mälu ning milliseid võimalusi pakutakse noortele.

Üks olulisemaid tähelepanekuid oli kooli palju laiem roll kogukonnas. Kool ei anna edasi ainult ainealaseid teadmisi. See on ka koht, kus hoitakse keelt ja kultuuri, kujundatakse kuuluvustunnet, ühendatakse põlvkondi ning õpitakse ühiskonnas aktiivselt osalema.

Oluline on seejuures, et oma keele ja kultuurilise identiteedi säilitamist ning ühiskonda lõimumist ei käsitleta vastandlike eesmärkidena. Õpilasel võib olla tugev side oma keele ja kultuuriga ning samal ajal saab ta olla aktiivne ja kaasatud ühiskonnaliige.

Haridus, kultuur ja kogukond toimivad koos

Teine oluline õppetund oli see, et kool ei tegutse üksi. Haridusasutuste kõrval on tähtis roll raamatukogudel, kultuurikeskustel, noorte- ja spordiorganisatsioonidel, vähemusühendustel ning kohalikel ja riiklikel institutsioonidel.

Just selline koostöö loob keskkonna, kus keel ja kultuur ei ole midagi, mida üksnes „säilitatakse“, vaid need on osa inimeste igapäevaelust.

Haridusjuhtidena oli meie jaoks huvitav jälgida ka seda, milliseid õpikeskkondi erinevad asutused loovad. Näiteks ühe külastatud raamatukogu ruumilahendus näitas väga hästi, kuidas füüsiline keskkond võib ise õppimist toetada: võimalused individuaalseks tööks, lugemiseks, suhtlemiseks ja mitteformaalseks õppimiseks olid loomulikult ühte ruumi ühendatud. See pani taas mõtlema, kui palju mõjutab õppimist mitte ainult see, mida ja kuidas õpetame, vaid ka see, millise keskkonna me õppimiseks loome.

Miks on see kogemus meie koolile oluline?

Ida-Virumaa ja Saksamaa-Taani piiriala ajalooline ning ühiskondlik kontekst on erinev ning ühe piirkonna lahendusi ei saa lihtsalt teise üle kanda. Küll aga annab teiste kogemuste nägemine võimaluse vaadata värske pilguga oma koolile ja hariduskorraldusele.

Õppereisi jooksul tekkis palju küsimusi, mida tasub ka meil endalt küsida: kuidas toetada iga õpilase kuuluvustunnet? Kuidas kasutada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust õppimise ressursina? Millist rolli saab kool mängida erinevate kogukondade ühendamisel? Kuidas kujundada õpikeskkonda, kus erineva taustaga õpilased tunnevad, et nad on oodatud, kuuldud ja kaasatud?

Programmis oli oluline koht ka kogemuste võrdlemisel ja professionaalsel refleksioonil – pärast külastusi analüüsiti nähtut, võrreldi erinevaid toetusmudeleid ning arutati, milliseid lähenemisi oleks võimalik oma hariduspraktikas kasutada.

Seetõttu ei tähendanud õppereis meie jaoks ainult tutvumist Saksamaa ja Taani kogemusega. See oli võimalus vaadata kõrvalt ka iseenda praktikat, võrrelda erinevaid lähenemisi ning tuua koju uusi küsimusi ja ideid Sillamäe Vanalinna Kooli õppekeskkonna ja koolikultuuri edasiseks arendamiseks.

Programmi korraldas Akademie Sankelmark ning selle koordinaator Caroline Honervogt oli kokku pannud mitmekülgse programmi, mis ühendas hariduse, kultuuri, vähemusorganisatsioonide, kodanikuühiskonna ja poliitilise esindatuse vaatenurgad.

Eesti grupi osalemist koordineeris Vestifex OÜ, mis tegutseb täiskasvanuhariduse ja rahvusvahelise hariduskoostöö valdkonnas. Õppereis pakkus võimaluse mitte ainult õppida teiste kogemusest, vaid ka tutvustada Ida-Virumaa hariduse ja mitmekeelse keskkonna kogemusi ning vahetada mõtteid rahvusvaheliste kolleegidega.

Kõige väärtuslikum ei ole alati valmis lahendus, mille õppereisilt kaasa võtame. Mõnikord on selleks uus pilk oma koolile ja paremad küsimused, mida endalt edaspidi küsida.