21-23.10 toimus sõit Eesti suurimale saarele - Saaremale. Põhisisuks oli viia ukraina lapsed, kes õpivad Sillamäe Vanalinna Koolis, eesti keele praktikale koolist välja.
Sõit algas juba laupäeva hommikul, kui üksteist last ja kolm täiskasvanut (Vanalinna Kooli õpetajad) võtsid suuna Virtsu sadamasse. Sõit oli küll üsna pikk, kuid aeg-ajalt tutvustas geograafia õpetaja Oleksander Filipenko õpilastele Eesti geograafiat ning seda ukraina keeles. Õpetaja Julia Otti, aga täiendas õpilaste teadmisi Eesti kultuurist ning kontrollis ka omandatud teadmisi.
Praamisõit oli lühike, kuid lõbus. Lapsed hakkasid rohkem omavahel suhtlema ja jagasid ka muljeid.
Muhu ehk Muhumaad tutvustas meile Muhu Muuseumi giid, kes tutvustas Juhan Smuuli kunagist elamiskohta ja sinna rajatud muuseumit. Õpilastel oli hea võimalus näha, kuidas vanasti elati ning vanemad õpilased tõid ka paralleele Ukraina ajalooga.
Külastasime ka Muhu kunagist kooli, kus siiani toimub esimestel klassidel esimene tund teadmiste päeval.
Edaspidine tee kulges juba Saaremaale. Avastasime, et osa lapsi on seda saart juba külastanud. Küll mitte kõiki paiku, aga olid tekkinud oma lemmikkohad.
Meie jõudsime hotelli, kus jagunesime tubadesse ning leppisime kokku ka järgnevatest plaanidest. Hiljem sõime maitsvat lõunasööki ja suundusime SPA-sse.
Vesi on ja jääb kohaks, mis ahvatleb enamus lapsi. Ka seekord olid lapsed tegevusega hõivatud, katsetades kõiki basseine ning näidates teine-teisele oma oskusi.
Märkamatult jõudis päev õhtusse ja õhtusöök söödud, läksime peale väsitavat ja sündmusterohket päeva magama.
Järgmisel päeval saime teada, et Saaremaal on juba kolmandat päeva toimumas jooksumaraton. Saime olla ka pealtvaatajateks, samal ajal suundudes Kuressaare lossi. Enamus meist, polnud seal veel käinud. Ning vanaaegsetesse riietesse riietatud giid, tutvustas meile lossi ja selle ajalugu. Äratundmisrõõmu tundsid õpilased, kui jõudsid lossi paika, kus oli eksponeeritud Nõukogudeaegne korter. Nii mõnegi vanavanemal oli alles üks või teine mööbliese või isegi vaip. Huvitav oli teada saada ka seda, et selles lossis on ka "Apteeker Melchiori" filmitud. Mõned õpilased olid sellest ka kuulnud.
Peale lossi külastamist, suundusime Kuressaare vaatamisväärsustega tutvuma, nautides sügiset ilma ja kaunit loodust.
Samal päeval jõudsime külastada ka Laugu Klaasikoda, kus Peeter Rudaš ja Mare Saare tutvustasid meile, kuidas klaasist erinevaid kujusid ja kaunistusi tehakse. Huvitav oli teada, et Peeter Rudaš sai palju praktikat omal ajal Ukraina klaasitehases töötades. Sealt tuli ka idee sarnased ahjud oma klaasikotta ehitada ja tööd juba kodumaal jätkata. Mare Saare aga tutvustas meile erinevaid klaasitehnikaid ja vitraaže, mida ta ise on teinud ning mille valmistamisel kasutab ka looduslikke materjale. Lõpetuseks, lubasime kindlasti neid veel külastada ja saime kingiks ka armsa klaasist leevikese.
Meie retk jätkus Angla Tuulikute külastamisega ja Leisi seiklusrajal. Siin oli rõõmu küllaga. Lapsed olid väga elevil, kui said igal pool ronida ja käega katsuda.
Õhtu jätkus õhtusöögiga ja SPA-protseduuridega.
Kolmas hommik oli meil viimane. Kuid võtsime kõike, mis võtta andis, enne kui saarelt lahkusime. Külastasime mereäärt ning märkasime, et võrreldes meie merekaldaga pole seal mereklaasi. See eest oli palju karjaloomi ja armsaid maju. Käisime ka humoorikas teemapargis "Lambakogu". Üsna vahva koht, mida külastada. Eriti kui mõistad nalja ja musta huumorit.
Ka meie tundsime ära nii ennast kui mõnda tuttavat nende lammaste näol. Ning kui veel ka üks vana kulunud jalgpall leiti - jätkus lõbu kauemaks.
Enne, kui lõplikult Saaremaaga hüvasti jätsime, võttis õpetaja Oleksandr meid ringi ja lasi igal ühel oma arvamust nende kolme päeva kohta avaldada.
Tuli välja, et lastele meeldi mitte ainult SPA külastamine, vaid ka kõik muud kohad. Mõne jaoks oli loss üks paras avastuskoht ja teistel olid lambad armsateks saanud. Iga külastatud koht sai meie hulgast endale fänni. Ning nii mõnigi lootis, et tulevad siia kindlasti veel.
Minu jaoks oli aga rõõm lapsi paremini tundma õppida. Kuna näen neid koolis küll iga päev, aga kuna ei õpeta neile kõikidele mingeid aineid, siis olid nad ainult meie kooli lapsed. Nüüd aga juba tunneme teineteist paremini.
Kokkuvõtteks oli reis huvitav ka minule, kes ma juba viiendat korda Saaremaad külastan. Kuid koos heade kaaslastega ning huvitavate inimestega on Saaremaa ikka veel avastamistele avatud. Ning lapsed said oma teadmisi proovile panna ning kontrollida kui laiaks on nende sõnavara läinud, kui ikka ehedas eestikeelses keskkonnas viibid, kus ainult eesti keel kõlab. Täname selle toreda reisi ja vahvate reisikaaslaste eest!
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Julia Otti
Pildid:
No comments:
Post a Comment